Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt
Aga enamus euroopa metsadest on eraomanduses.
Umbes pooled E. metsadest on okaspuumetsad, 1/3 lehtpuumetsad ja 15% segametsad.
3. Metsa ja puistu mõiste
Mets on kui maastiku osa ja taimekooslus, mis on kujunenud puude koos kasvades, seal ilmneb puude vastastikune
mõju üksteisele ja puude vastastikune seos kasvukoha ja ümbristevate keskkonnateguritega.
Puude võrastiku tekkimisel tekib selleallmetsaleomane keskkond: muutuvad valgus, soojus- ja niiskustingimused.
Võrastiku liitumiseks peavadpuud aga saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet,
uus ökosüsteem – mets.
- vabalt kasvava puu võra on tunduvalt suurem, liigist olenevalt kas kerakujuline, põramiidjas, kooniline vms. Laiuv
võra ulatub peeaegu maani, kusjuures oksad on jämedad. Metsas kasvaval puul on suurem osa tüvest oksavaba; võra
algab tavaliselt ½.. ¾ tüvekõrguselt, puude tiheda asetusekorral veel kõrgemalt. Võra on tunduvalt kitsam, oksad
lühemad ja peenemad.
annaabi.ee 
