E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
Teda silmates sähvis kentsakas mõte Gabrieli peast läbi. Ruttu kiskus ta rootslase seljast
kuue, tõmbas selle enesele selga, surus rootslase lõhkise kübara, mis verest nõretas, enesele
pähe, kargas hobuse selga, kihutas tuhatnelja enda meestest mööda põgenejate järele ja sai
viimased linna värava ees veel kätte. Värav tõsteti üles ja rootslaste ning Ivo meeste kännul
pääses ühtlasi ka nende kardetud vaenlane linna.
Hilisest ööst hoolimata olid linna peauulitsad veel elu ja liikumist täis. Viru värava juurde
oli palju inimesi kogunud, kes tulelontide valgusel veriste peadega koju saadetud sõjamehi
vahtisid ja väga vähe kaastundmust avaldades nende üle kibedat nalja heitsid. Oli juba teada,
et nad vene vangide asemel ainult vene löökide jälgi koju olid toonud.
Kui Gabriel rahva vahelt läbi sõitis, hüüdis keegi: «Küll aga sellele on tuliuus pea otsa tehtud!
»
annaabi.ee 
