Hiina ja Tiibet
Tiibetlased vallutasid 763 isegi Tang-
dynastia pealinna Xiani. Lähedased kaubanduslikud suhted arenesid Bagdadi kaliifidega,
seoses siiditeede jäämisega Tiibeti aladele. Tiibeti monarhia oli võimsaim kuningas
Trisrongdetseni ajal 755-797. Tollal kutsuti tiibetisse ka india munk Padmasambhava, kes
levitas esoteerilist vajrajana- budismi ja asutas 765 Samye kloostriülikooli. Aastal 779 vana
Bö- usund muutus ametlikult teisejärguliseks ja budismist ning selle Vajrajana suunast sai
peausund. Kuningas Munetsenpo üritas luua mingisuguse sotsialistliku ühiskonna tasandades
võrdsustades kõikide omandi kolm korda, siiski tema üritus ebaõnnestus. Rahu ja piirilepe
sõlmiti Hiinaga 822 kunigas Ralpaceni valitsusajal. Kuningriigi lagunedes 9. saj jagunes
Tiibet väikesteks feodaalseteks vürstkondadeks. Kloostrisüsteemi elavnemine ja õpetuse teine
levimine said alguse india päritoluga munk Atisa (980-1054) juhtimisel. Kloostrid tõusid
annaabi.ee 
