Rebane
Sageli võtavad rebased üle teiste loomade, näiteks mäkrade, küülikute,
ümisejate ja vöölaste urge, mida nad kohandavad: teevad suuremaks ja
lisavad uusi käike. Talvel ning poegimise ja poegade kasvatamise ajal võivad
rebased kaevata ja kasutada suuremaid urge. Linnas sünnivad rebasekutsikad
sageli kuuris. Ühte urgu kasutab sageli mitu põlvkonda. Urul on alati rohkem
kui üks väljapääs (kuni viis), et vajaduse korral saaks kiiresti põgeneda.
Peaurgu ühendavad teiste puhkepaikade, lemmikjahimaade ja
toidupanipaikadega käigurajad. Tavaliselt viib rebane pojad uutesse
urgudesse sedamööda, kuidas nad suuremaks kasvavad. Kui rebasel parajasti
poegi ei ole, ei puhka ta urus, vaid lagedal maal rohus või võsas, et saaks
märgata kiskja lähenemist. Rebase eluviis on öine või videvikuline. Jahti
alustab tavaliselt õhtuhämarikus. Mõnikord peab ta siiski jahti ka päeval.