NÄITEID JÄRVAMAA ARHITEKTUURISTIILIDEST
Siseplaneering esindab barokilt varaklassitsismile ülemineku perioodi. Suhteliselt madala
võlvitud soklikorruse kohal on kõrgem ning valgusrikkam esinduskorrus avar vestibüül
keskteljel on kujundatud grotilaadse kahevõlvikulise ruumina. 18. saj sisekujundusest on
säilinud puidust teenijatrepp hoone lääne tiivas. Paarissammastega eraldatud saal ja
mitmed teised esindusruumid on kujundatud klassitsitlike stukk- karniiside ja
laerosettidega. Peatrepp ja peauksed kuuluvad oma olemuselt küll aga neogootikasse.
Sisekujunduse dekoratiivmotiivide sugulus Moskva klassitsitlikus arhitektuuris levinud
detailidega on ilmne. [23; 2]
Maanteelt suundub peahooneesisele ringväljakule allee. Peahoone taga asunud algselt
terrassidena kavandtud kiirtekujulise teedevõrguga barokkaed on 19. saj koos ülejäänud
ansamblisse kuuluva haljastusega muutunud vabakujunduslikuks. Algselt oli kogu
ansambli keskne osa ümbritsetud paekivimüüriga. [1]