A.dumas Kolm musketäri terve raamat
«Mu härrad,» pöördus ta nende poole, «Monseigneur' korraldus, nagu te teate, on
saata see naine aega viitmata La Pointe'i forti ja temast mitte enne lahkuda, kui ta on
pardal.»
Kuna need sõnad olid tõepoolest kooskõlas antud korraldusega, kummardasid mehed
nõusoleku märgiks.
Athos aga hüppas kergelt sadulasse, ja sõitis galopis minema. Ainult tee asemel sõitis
ta üle välja, kannustades kõvasti oma hobust. Aeg-ajalt ta peatus, et kuulatada.
Ühel peatusehetkel kuulis ta teelt mitme hobuse sammude müdinat. Ta oli kindel, et
see oli kardinal oma saatjaskonnaga. Ta sööstis uuesti edasi, hõõrus siis oma hobust
kanarbiku ja lehtedega ning asus teele umbes kahesaja sammu kaugusel laagrist.
Kui ta märkas ratsanikke, hüüdis ta kaugelt: «Kes tuleb?»
«Ma usun, see on meie vahva musketär,» ütles kardinal.
«Jah, Monseigneur,» vastas Athos, «tema isiklikult.»
«Härra Athos,» ütles Richelieu, «võtke vastu minu tänu tubli valve eest