Gentrifikatsioon
Gentrifikatsioon seati küll kahtluse
alla New-Yorgis ( ja mujal ) , kus kodutute arvu kasv ,elanike ümberpaiknemine ja vaeste
elanike üha suurem haavatavus seoti otseselt gentrifikatsiooniga (Smith,Hackworth
2001).1987.a. toimunud aktsiaturu krahh, viitas järgmise kriisile, kuid siselinna elamumaid
mõjutas see alles 1989-ndal, kui toimus elamumaa turgude krahh USA-s . Erinevalt teistest
majandussurutistest, mis olid toimunud varem, peatus1990-ndate alguses gentrifikatsioon
USA osades piirkondades täielikult ning oli tugevalt piiratud teistes (Hackworth ja Smith
2001). Seda perioodi nähti gentrifikatsiooni lõpuna ning radikaalsemad nimetasid seda ka de-
gentrifikatsiooniks (Hackworth ja Smith 2001). Juba 1980-ndate lõpus jõudis Caroline
Mills(1988) järeldusele, et gentrifikatsioon on muutunud globaalseks nähtuseks. Ligikaudu
aastaks1993 investeeringud taastusid ning USA-s oli algamas „gentrifikatsiooni kolmas
laine“