Aktiivne ROPS [1] 4 1.2. Passiivne ROPS süsteem Passiivseid ROPS süsteeme kastutatakse sõiduautodel millel puudub metallist ühtne katus, ehk siis kabrioletid. Passiivse ROPS-i ülesanne on ümberrullumise korral auto tagaosas pikendada sõiduki kõrgust, et ümberrullumise korral tekiks reisijateruumi ümber ala tuuleklaasiraami ja tagumiste peatugede taga olevate mehhaniseeritud taladega. talade eesmärgiks on tekitada auto tagaosas reisijate peadest kõrgem tasapind, et auto rulludes ei jääks inimesed auto ja maastiku vahele, vaid oleks nende jaoks tühimik, kus on suurem tõenäosus ellu jääda. Suur osa ROPS toimimise eelduseks on tugevtatud esiklaasiraam, mis ei annas üle katuse rulludes järgi. [2] [8] 2. Passiivse ROPS süsteemi ehitus
niisiis vallandub vähem jõude kui siis, kui sõiduk A kiirusega 70 km/h põrkaks vastu seisvat sõidukit B. Ruptuur – rebend Fleksioon – painutus Rotatsioon – pöörlemine Sõidukis A viibijatele rakenduvad laupkokkupõrke mõjud. Sõidukis B viibijatele saab osaks kiiruse järsk tõus, mis surub sõitjad tahapoole vastu istmeid (jõu primaarne mõju). Selliste kokkupõrgete tüüpiline tagajärg on lülisamba kaelaosa hüperekstensioon, eelkõige peatugede puudumisel või kui need pole sõitjate kehapikkuse järgi õigesti reguleeritud. Seejärel paisatakse sõitjad veel ettepoole. Jõud on suurem, kui sõiduk omakorda põrkab vastu objekti või kui juht järsult pidurdab (jõu sekundaarne mõju). See toob kaasa ülevenituse lülisamba kaelapiirkonnas ning laupkokkupõrkele omased vigastused. Et hinnata jõu tagajärgede ulatust patsientidele, tuleb silmas pidada esi- ja tagakülge, juhikabiini ja peatugede asendit.
annaabi.ee 
