Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
keskklassile orienteeritud suurte esinduslike korteritega puuelamuid, vt. Joonis 1.15.
Tsaariaegsed suured korterid olid tõesti suured, sageli 56-toalised. Avarate korteritega
puitkorterelamutest osa on nn. linnavilla tüüpi, kus kummalgi korrusel teineteise peal on
ainult üks suur korter, osa aga ka klassikaliselt korterelamule omase trepikojapõhise
planeeringuga, kahe-kolme korteriga ühel korrusel. Peaaegu alati on sellises elamus kaks
eraldi trepikoda, nn. paraad- või peatrepikoda ja köögitrepikoda, vastavalt igal korteril ka
eraldi ees- ja tagauks, viimast nimetati ka „mustaks“ sissepääsuks. Köögitrepikoja kaudu
käisid tavaliselt teenijad, teenijatoad leiame enamasti köögi kõrvalt, vahel elasid teenijad
eraldi hoovis teenijate elamus.
Korterites püsis kaua aega mõisaarhitektuurist laenatud anfilaadne planeering, kus toad
olid ridamisi läbikäidavad ja puudus esik, kõige tagumisse tuppa minekuks tuli läbida kõik
esimesed. 20