Romaani stiil
liikumatult rõhuvat maapinda, tuletades meelde sõjakantsi, mille ülesandeid
ta sel sõjakal ajajärgul pidigi sagedasti täitma. Kehaka pikilöövi kummaski
otsas, küljele väljaulatuvate ristlöövide kohalt ulatuvad üles võimsad
tornikimbud, nagu tahaksid nad välja sirutuda sellest raskelt lamavast
üldmassist. Nende kehad on siiski veel liiga rasked vabaks sirutumiseks, eriti
nelitiste (piki- ja ristlöövide ristlemiskohtade) kohalt tõusvatel peatornidel.
Lisaks on nad kõik ühekõrgused. Ükski neist ei juhi pilku endast veel
kõrgemale, kõik hoiavad vaate kogu aja ühel tasemel, kinnitades sellega
ainult uuesti horisontaalsuse (loodisseismise) tunnet.
See mulje süveneb veelgi välisehitise lähemal vaatlusel. Üksikosad pole
omavahel veel kokku sulatatud, nad ei kasva üksteisest välja, vaid on
paigutatud nagu ilma sisemise sidemeta üksteise kõrvale ja külge.
Vaadatagu seinast väljaulatuvat koori kesklöövi lõpus.