Tallinna ajalugu
14. sajandi keskel ringmüüriga. Läänes, põhjas ning idas kulges see mööda künka järsku äärt, lõunas
aga mööda vaheastangut, s.o mööda praeguse Lossi platsi põhjakülge. Kogu Suure Linnuse ühendus
välismaailmaga käis läbi lõunamüüris asetsenud väravatorni, mida nimetati Kellatorniks ehk
Toomväravaks. See värav paiknes praeguse Piiskopi tänava lõunaosas ja sarnanes arvatavasti all-
linna väravate peatornidega, olles neist küll veidi madalam ning mõõtmetelt veidi suurem. Peale
nimetatud Kellatorni sisaldas Suure Linnuse müür veel arvatavasti 11 sadultorni ja 2 suuremat torni.
Kahe sadultorni jäänused on Toompea künka loodepoolses osas hilisemate majade küljes säilinud.
Suuremate tornide kuju kohta täpsemad andmed puuduvad, kuna neist pole tänapäevani midagi olulist
säilinud.
Toompea tänavavõrk koosneb paljudest radiaalselt paiknevatest tänavatest, mis koonduvad kokku