Keskaja majandusajalugu
soodsamad tingimused, et neid meelitada kaugele rändama. Uus küla rajati nii, et
maaomanik tegi selle rajamise tööks värbajale ehk lokaatorile, kes määrast talude
suuruse ning asunikud, kes sinna elama tulid. See, kumb etniline rühm peale jäi, määras
selle, kus toimus germaanistumine kus slaavistumine. Ümberasustumine polnud nii
ulatuslik, et lääne pool oleks rahvaarv vähenenud. Elbest itta läks alla poole miljoni
inimese.
Inimese põhitoiduks oli leib, mis oli põllumajanduse peatoodang. Mägedes nt oli
muidugi loomakasvatus põhiline. Põlluharimisel oli aga samuti loomulikult vaja loomi.
Põhjas polnud tihti heinamaapuuduse tõttu võimalik ülal pidada palju loomi.
Loomakasvatuse osakaal kasvas suuresti hiliskeskajal, mil liha roll toidusedelis muutus
suuremaks. Ka lihttalupoeg sõi keskajal kindlasti rohkem liha kui 19. saj tööline.
Tootlikust kasvatas suuresti kolmeväljasüsteemi kasutuselevõtt, st et põllupind jagati
kolmeks osaks: talivili, suvevili, kesa
annaabi.ee 
