Eesti uusima aja ajalugu
garantiid. Juho-Kusti Paasikivi (tollane pangadirektor) abil saadigi Vabadussõjaaegne
ainus välislaen (20 000 000 marka). Valitsusele tegevuskapitaliks jäi 4 000 000
marka, ülejäänud läks kaudsel moel Soome tagasi. Eesti-Soome hõimuvendluse idee
oli üsna tugevalt õhus, eriti Soome poolel. Liikuma pandi idee: Eestit tõhusamalt
abistada. Eriti aktiivsed olid Helsingi seltskonnadaamid, kes kutsusid kokku
ülelinnalised koosolekud. 20.12.1918 asutati Eesti abistamise peatoimkond. Tegemist
oli erakondadeülese organisatsiooniga. Kõik suuremad parlamendiparteid (5) saatsid
sinna 3 oma esindajat, sh Oskari Louhivuori, Kallio, Lauri Kettunen. Peatoimkonna
eesmärgiks oli värvata vabatahtlikke, kes läheksid eestlastele appi Vabadussõtta
võitlema. 23.12 kirjutati alla ametlikule lepingule Oskar Kallase ja toimkonna vahel.
Soome poolt kohustus luua 2 väeosa, vähemalt 2000 meest. Eestlased pidid varustama
ja Eestisse toimetama