Referaat- Leivast
'tervitamise leib'. Laulatuselt tagasi tulnud noorpaar võeti vastu soola-leivaga
(Jevsevjev 1931: 14, 168, 256).
Kui uue maja ehitamisel on sarikad paika pandud, tuuakse majja laud, millele
asetatakse leib (Makushin 1963: 194).
Karjalaskepäeval tehti värsket leiba ja need, kelle loomad käisid ühiskarjamaal, pidid
karjusele leiba viima. Sellega loodeti head karjaõnne (Uip 1968: 3).
Elu tähtsamate sündmuste seotus leivaga näitab, missuguse lugupidamisega suhtuti
peatoidusse. Ka igapäevases elus austati leiba ja selle söömisel peeti kinni tavadest.
Leibade vaalimisel oli kombeks teha pätsile sõrmedega augukesi. Mõnikord tehti
leivale ka rist. Ristiti kas kõik leivad või ainult esimene, kusjuures seda leiba ei antud
kunagi laenuks. Varem isegi seostati esiklast esimese leivaga, nimelt ei tohitud seda
leiba anda kunagi laenuks teistele inimestele, sest siis oleks poeg muutunud
kõlvatuks. Tänapäeval seda kommet enam ei täideta (Dines 1963: 86).
annaabi.ee 
