vegetation characteristic of forests on mineral soil. Selle grupi spetsiifilised tunnused on nii hästi kuivendatud turbamullad, metsakõduhorisont ja hästilagunenud kõduturvas nagu ka iseloomulik alustaimestik arumetsas. See on nüüd tõlkija tõlge - Sellele metsatüübile on spetsiifiliseks tunnuseks hästi kuivendatud horisondiga ja metsaprahiga soomuld ja hästi lagunenud turbaga kõdu, samuti nagu alustaimestu on iseloomulik mineraalmuldade metsadele. The areas of full- drained peatland increase steadily at the cost of drained swamps. The stands consist mostly of birch (42%) and pine (40%) forests but there are also spruce (17%) forests. Kuivendatud kõdusoo alad suurenevad järjest kuivendatud soode arvelt. (See on tõlkija tõlge - Kuivendatud turbaalade järjekindel suurenemine mõjutab kuivendatud soid). Puistud koosnevad enamasti kaasikutest (42%) ja männikutest (40%), kuid on ka kuusikuid. (17%).
Nr. 2, lk 137- 148. 23. Paal, J., Degtjarenko, P., Suija, A., Liira, J. (2012). Vegetation responses to long- term alkaline cement dust pollution in Pinus sylvestris-dominated boreal forests- niche breadth along the soil pH gradient. – Applied Vegetation Science. Nr. 16, lk 248-259. 24. Pietiläinen, P., Moilanen, M., Vesala, H. (2005). Nutrient status and growth of Scots pine (Pinus sylvestris L.) on Rained peatlands after potassium fertilisation. – Finnish Peatland Society. Nr 3, lk 101-113. 25. Pihelgas, E. (1983). Metsa bioloogia. Tallinn: Valgus. lk 224. 26. Pleijel, H. (1993). Ökoloogiaraamat. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda, lk 95. 27. Pärn, H. (2008). Männipuistute radiaalkasvust muutuvates keskkonnatingimustes. – Forestry studies (Metsanduslikud uurimused). Nr. 48, lk 41-52. 28. Pärn, H., Mandre, M. (2011). Dendrochronological analysis of the growth and
annaabi.ee 
