Wolfgang Amadeus Mozart (1756- 1791)
väljenduslaad. See ilmneb ka neil aastail kirjutatud kümnes sümfoonias.
Pariisireisi ajal 1778. aastal sai Mozart tellimuse kirjutada sümfoonia, kus ta oli esimest
korda võimalus kasutada oma aja kohta suurt sümfooniaorkestrit. Pärast seda ta kammerliku
ja meelelahutusliku orkestristiili juurde enam tagasi ei pöördunud. Viimasel elukümnendil
Viinis lõi Mozart kõigest kuus sümfooniat: kõik need on mõeldud suurele orkestrile ja neid
esitati peateosteba tema suurtel autorikontsertidel, nn akadeemiatel. Neile teostele on
iseloomulik jõuline väljendus, napid, kuid teravalt kontrastsed muusikalised kujundid ja
nende polüfooniline arendamine. Samuti on need küpsed sümfooniad väga terviklikud: kõik
need neli osa alluvad nüüd ühele dramaturgilisele arengujoonele, II (aeglane) ja III osa
(menuett) pole enam tsükli kerged vahepalad ja varasemast kaalukamaks sai sümfoonia
viimane, IV osa.