(jõi, kakles, laaberdas). Lõi kogemata preestri maha, lahkus Pariisist, kuid tuli tagasi. Seejärel jäi murdvargusega vahele. 1457 võitis luulevõistlusel esikoha. Mõisteti surma, kuid sai armu. "Värsid e Väike Testament" 1456 40 stantsi, mida ühendab pärandamise motiiv (luuletaja kujutab ennast surmaminejana, kes oma "testamendis" jätab "päranduse" nii sõpradele kui vaenlastele), mis käib naeru, naljatuste ja pilke saatel. Peateosex on "Suur testament" jätkub sama poeetiline võte, hõlmab ka rea muudes vormides luuletusi, millest kuulsaimad on ballaadid. Villoni pihtimuslikku luulet ühendab surma teema ja surmatantsule lähedane meeleolu. Vaatab parastavalt maise elu kaduvust, kasutab rõhutatud kontraste. "Ballaad kadedaist keeltest", "Epitaaf", "Rondoo", "Ballaad mineviku naistest", "Villoni epitaaf"e"Ballaad poodutest" vaatleb elu teispoolsusest Vagi lad