tragöödia või nn hästi-tehtud-näidend, millega tähistati osavalt püstitatud intriigi ja loogiliselt areneva tegevusega draamateost. Suletud vormi iseloomustavad endassesuletud lugu (lugu algab sündmuste algustest ja lõpeb intriigi lahenedes); korrapärane ülesehitus (sissejuhatud, konflikt, lahendus); aja-, koha- ja tegevusühtsus (omavahel seotud sündmuste ahel ühes tegevuskohas piiratud aja jooksul); kõrvalliinide allutatus põhitegevusele (kõrvaltegelased on peategelate või -teema avamise teenistuses); funktsionaalsus (kõik üleliigne on kõrvaldatud); sündmustiku areng tõusvas kahanevas pinges. Avatud vorm vastandub suletud vormile, rikkudes viimase peamisi reegleid. Avatud vormiga on seisundidraamad, kus tegevus on minimaalne ning mingi lahenduseni ei jõuta (Becketti ,,Godot'd oodates"). Või episooddraama, kus pole üht terviklikku, põhjuslikel seostel arenevat lugu, vaid esitatakse kogum sõltumatuid stseene, mida
tragöödia või nn hästi-tehtud-näidend, millega tähistati osavalt püstitatud intriigi ja loogiliselt areneva tegevusega draamateost. Suletud vormi iseloomustavad endassesuletud lugu (lugu algab sündmuste algustest ja lõpeb intriigi lahenedes); korrapärane ülesehitus (sissejuhatud, konflikt, lahendus); aja-, koha- ja tegevusühtsus (omavahel seotud sündmuste ahel ühes tegevuskohas piiratud aja jooksul); kõrvalliinide allutatus põhitegevusele (kõrvaltegelased on peategelate või -teema avamise teenistuses); funktsionaalsus (kõik üleliigne on kõrvaldatud); sündmustiku areng tõusvas kahanevas pinges. Avatud vorm vastandub suletud vormile, rikkudes viimase peamisi reegleid. Avatud vormiga on seisundidraamad, kus tegevus on minimaalne ning mingi lahenduseni ei jõuta (Becketti ,,Godot'd oodates"). Või episooddraama, kus pole üht terviklikku, põhjuslikel seostel arenevat lugu, vaid esitatakse kogum sõltumatuid stseene, mida