Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus
Ooperi kuulsaim pilt on III vaatuses stseen,
mille tegevus toimub öösel kloostri ristikäigus haudadest tõusevad nunnade viirastused (ballett!). See koos
salapäraselt varjuheitva gaasivalgusega ja orkestri tumedate tämbritega vapustas ja vaimustas publikut.
1836 "Hugenotid": Ajalooliseks taustaks on Pärtliöö (pühak Bartolomeuse järgi) sündmused 1572. aastal, mil konflikt
Pariisi katoliiklaste ja hugenottide (protestantide) vahel lõppes verise rünnakuga hugenottide vastu. Peategelaspaar on
omamoodi Romeo ja Julia: Raoul (tenor) on protestant, tema armastatu Valentine (sopran) aga katoliiklaste juhi Saint
Bris tütar. Hugenottide muusikalisel iseloomustamisel kasutab Meyerbeer luteri koraali "Üks kindel linn ja varjupaik"
("Ein' feste Burg ist unser Gott"), sellel põhineb ka avamäng (tegemist on omalaadsete koraalivariatsioonidega). Ooperi
tegelastest seostub see otseselt Raouli teenri Marceliga, kes on fanaatiline hugenott. (Marcel on täiesti uuelaadne