Carl Hermann Hesse
põhimõtet sellele osutab sõnaselgelt ka tekst. Sonaadil on kolm osa: ekspositsioon, töötlus, ja repiis.
Samad osad on eristavad ka ,,Stepihundiks." Ekspositsioonil on mazoorne ja minoorne teema: hunt ja
kodanlane. Kolmekordne sissejuhatus on omakorda sonaadivormis. Töötlus esitab kummagi teema
võimalusi: meeleheide, Hermine ja tema maailm. Kokkuvõte kordab teemasid ja lahendab konflikti:
maagiline ja teater. Sündmuste katkendlik esitus peegeldab peategelaseheitlikku meelt ja ka
traditsioonilise elulaadi lõhustumist, millle tõi kaasa Esimene maailmasõda.
Eelkõige õnnestub Hessel ähmastada seesmise ja välise tegevuse, unistuste unede ja tegelikkuse
piire. Tekst on mitmetähenduslik ja lõpetamata, samuti kui inimene. Mitmemõõtmelisusele aitab kaasa
ja kindla jutustaja puudumine, seega on lugeja lahti rebitud karakteri ja tekstiintertreptatsiooni
traditsioonilistest mudelitest. Osaliselt on selline käsitlusviis tuletatud saksa romantikute