Essee õudusfilmidest
Boris Karloff'ist said elukutselised õudusnäitlejad.
1950.-1960. aastatel tekkisid uued zanrid õudusfilmides nagu maailmalõppu kajastav
õudusfilm ning deemonlik õudusfilm. Tehti palju madala eelarvega filme, mille sisuks oli oht
väljaspool planeeti Maa. Etendati tulnukate invasioone ning mutatsioone, mis kandusid nii
inimestele kui taimedele ja loomadele. Võimendus veelgi ulme-eleentide kasutamine filmides
nähtamatud inimesed, tulnukaid täis tulevik kuid tehti ka selliste peateelastega filme nagu
kummitused, koletised, deemonid, üleloomulike võimetega inimesed.
Suureks läbimurdeks oli värvifilmide leiutamine ning britid tõid esimesena kinolinale ka
värvilise õudusfilmi.
Teiseks zanrimuutuseks, mis toimus 60. Aastatel oli see, et õudusfilmide peategelasteks ei
olnud enam koletised või müütilised tegelased vaid inimene ise. Heaks näiteks on Alfred
Hitchcock'i film ,,Psühho", kus peategelaseks oli vaimse häirega noormees, kes tappis noori
naisi.
1970.-1980
annaabi.ee 
