Käesolevas töös on nii polarisaatoriks kui analüsaatorks Polaroid. Polarisaatorit läbinud valguse elektrivektori võnkumine toimub polarisaatori tsandis. Analüsaator laseb läbi temale langenud polariseeritud valguse elektrivektori selle komponendi Ea , mis on analüsaaoti tasandis , s. o. Ea = Ep cos , kus on polaroidide polarisatsioonitasandite vaheline nurk , Ep analüsaatorile langenud valguse elektrivektor. Nurk on ühtlasi võrdne polaroidide peatasandite vahelise nurgaga. Valgusallikast O tulev valgus , läbinud Polaroidi P (polarisaator) , langeb polaroidile A (analüsaator). Polaroidi A läbinud valgus langeb fotoelemendile F , mille fotovoolu tugevus If on võrdeline fotoelemendile langenud valguse intensiivsusega. Mirkoampermeetriga A mõõdetakse fotovoolu tugevust If Cos2
Optilise pinna fokaaltasand ja fookus. Kui kiir murdub/peegeldub peateljest eemale, leitakse fookus kiire pikendusel. Loomulikult on teisel pool murdvat pinda veel üks fokaaltasand (aga peegli korral?). · Fokaaltasandid on esimene paar süsteemi põhitasanditest. · Teise paari moodustavad peatasandid - tasandid, milles asuvate esemete kujutised süsteemis on esemetega ühesuurused. · Peatasandite lõikepunkte peateljega nim. peapunktideks. 95 Fookuste ja peapunktide asukohad on määratud süsteemi ehitusega, nende arvutamist võib vaadata Saveljevi õpikust (I. Saveljev. Füüsika üldkursus. Tallinn 1979, 3.kd., lk 25 - 45). Veel paar terminit: · peapunkti ja fookuse vaheline kaugus on fookusekaugus, · selle pöördväärtus on optiline tugevus.
annaabi.ee 
