konstantsena. Selle jaoks on paigaldatud mootori võllile tahhogeneraator (TG), mille abil muundatakse mootori pöörlemiskiirus tagasiside pingeks (U ts). Seda pinget võrreldakse etteande- või ülesandepingega (Uü). Ülesandepinge seatakse reostaadiga Rs. Uü määrab ära mootori pöörlemiskiiruse Uü-Uts liidetakse pingega U0. See on kohalik tagasiside, mis parandab süsteemi dünaamilisi omadusi. on kohaliku tagasiside ja on peatagasiside kolfitsendid, mis seatakse reostaatidega R0 ja RT. Nende pingete summaarne pinge suunatakse elektronvõimendisse (EV). EV-st läheb võimendatud signaal edasi elektromasinvõimendi (EMV) ühele ergutusmähistele. Selle tulemusel antakse tekitatakse generaatoris (G) lisa magnetvoog, mis on siis kas positiivse väärtusega või negatiivse väärtusega generaatori jaoks. See mõjutab generaatori väljundpinget, mis on toitepingeks mootorile.
ja etteantud väärtust. Xob(t) reguleeritava parameetri hetkväärtus g(t) etteantud väärtus (seadeväärtus) (t) kõrvalekalle e. hälve (t) = g(t)- Xob(t) XR(t) reguleeritav toime (regulaatori toime objektile) Xh(t) häiriv toime (häiriv mõju, häiring) ARS koostisosi nimetatakse lülideks. Tagasiside all mõistetakse mõju või toimet, mis on suunatud lüli või süsteemi väljundist tema sisendisse. Peatagasiside on tagasiside tingimata väljundist sisendisse. Tehakse vahet positiivse ja negatiivse tagasiside vahel. Tagasiside on positiivne kui summaatoris liituvad kaks signaali: tagasiside signaal ja lüli sisendisse otsesuunas antud signaal. TS on negatiivne kui kaks signaali on vastassuunalised. 3. Automaatreguleerimissüsteemide klassifikatsioon. ARS näited. Reguleeritava parameetri järgi 1. Temperatuur 2. Rõhk 3. Vooluhulk Jne. Muutustega kohanemine: