Rahvuslik Ärkamisaeg
ning 1878. aastal astus J. Hurt avaliku kirjaga ,,Sakala" kaastööliste seast välja.
Rahvuslikus liikumises oli alanud nn. Suurlõhe, kus seisid vastamisi kaks põhimõtteliselt
erinevat lähenemist rahvuse edendamisele. Hurt pidas kõige olulisemaks kultuuri s.t
rahva vaimu ja keele ning hariduse arengut. Jakobsoni arvates oli peamine eeskätt
majandusliku pöörde saavutamine, millele peaksid järgnema muudatused vaimuelus.
Üldjoontes oli tegemist selliste peasuundadega, mille esindajad võiks lihtsustatult
nimetada aate- ja majandusmeesteks. Nende olemasolu on tunnuslik igale ajale, mil rahva
tulevikuväljavaated laiemalt arutluse alla tulevad. Ka tänapäeval. Kahe nimetatud
üldsuunitluse raames on võimalikd muidugi lugematud erivariandid ja vaevalt keegi
tõsiselt võetav ühiskonnategelane asunud jälgalt ainult ühel poolusel, eitades täielikult
teist.
Poliitilise võitluse pidamiseks Balti erikorra vastu oli Jakobsonil vaja liitlasi. Ta
annaabi.ee 
