„Seitse venda“ Aleksis Kivi
põlluharimisviisist ning teistest elukülgedest. Arengut uueaegsesse külaühiskonda on näidatud
seitsme venna põgenemislooga ühiskonnast ja nende järkjärgulise tagasipöördumisega, mis
ühtlasi kujutab endast romaani faabulat.
Sündmuskohaks on Lõuna-Häme, kusjuures paljud paigad kuuluvad äratuntavalt kirjaniku
kodukanti. Tegevus vältab küllalt pikka aega 15-20 aastat.
Kivi kunstnikuanne ja tema teose peamine võlu seisneb seitsme vennakese kujudes. Nagu
peaslkirigi osutab, moodustavad vennad peategelaskonna. Nad elavad ühist elu, mured ja
hädad on neid tugevasti ühte kõitnud, palju kokkulangevat on nende tunde- ja mõttelaadiski.
Ent ühtaegu paeluvad lugejat seitse isikupärast karakterit.
Vendade ühisomadusist on tooniandev ürgne vabaduskirg, mis kutsub metsade ja vaba elu
poole. Tõeliste looduslastena talitavad nad tujude ja meeleolude ajel, kuid ikka ühtses
vennavaimus.