E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
üksiku männi okstes.
Kaugel kiirgasid mõned Lodijärve lossi valgustatud aknad nagu kassisilmad metsa mustaval
põhjal.
«Seal on külalisi koos,» ümises ratsanik lossi poole vaadates, «nüüd oleks kerge kogu pesa
hävitada. Aga tehku talupojad mis tahavad. Mina selle perekonna õnnetust ei püüa. Jumal
nendega!»
Ehk küll kõrgel seisu.paigal, tuule käes, sugugi palav ei olnud, võttis ratsanik siiski kübara
peasl ja pühkis käega paar korda üle otsaesise. Pilvetombud kärisesid ühest köhast ja
vahelduv
valgus langes mehe näole. See nägu oli veel noor, ja ehk küll kahvatu ning sissevajunud
põskedega, siiski mehine ja väga tõsine.
Ratsanik pani kaabu jälle pähe, võttis siis kuue alt tõrvalondi välja, lõi tuld, pistis londi
põlema ja hoidis seda nagu küünalt püsti. Leek lõkendas tuule käes kõrgele.
Imelik oli, mis nüüd sündis.
annaabi.ee 
