VARAUUSAEG
Saanud tuge katoliiklaste lüüasaamisest Hispaania ja
Inglismaa heitluses (Võitmatu armaada häving), andis Henri III 23. detsembril 1588 korralduse
Henri Guise mõrvata. Järgmisel päeval tabas pistoda ka François Guise'i. Henri III lootus ,,nüüd
olen ma lõpuks kuningas" osutus siiski enneaegseks. Guise'ide matustel osales üle saja tuhande
pariislase, kes üheaegselt küünlaid kustutades vandusid: ,,Nii kustutagu Issand ka Valois'de
dünastia!" 13. jaanuaril 1589 suri intriigide peasepistajaid kuninga ema Katariina di Medici. Henri
III andis end lõunast lähenevate Navarra Henri vägede kaitse alla. Koos liiguti Pariisi peale.
Katoliiklased ootasid hirmunult uut ja vastupidist Pärtliööd. Lendlehtedes küsiti, kas tõesti ei leidu
ainsatki ausat katoliiklast, kes karistaks kuningat Guise'ide tapmise eest? 1. augustil 1589 aus
katoliiklane leidus: dominiiklasest munk Jacques Clément viis pariislaste unistuse täide, mõrvates
vihatud kuninga.
Nantes'i edikt
annaabi.ee 
