Naljandid ja anekdoodid
varastab minu kõige paremad hobused tallist ära, siis annan ma talle selle eest sada rubla raha,
vaat viina ja varastud asjad saab omale veel pealekauba."
Mõisahärra käskind tallipoisil kohe hobused kõvast latrisse kinni siduda, sadula selga panna ja
ennast veel selga istuda.
"Noh, nüüd võid siis pojale käsku viia," üteld härra, "aga kui ta ära ei varasta ja lõksu langeb,
vastab ta oma peaga."
Vanamees läind kurva meelega kodu poole ja üteld pojale, et ega sul nüüd küll peasemist põle. Kui
poeg lugu tublisti oli järele pärind, naerd ta selle peale laia lõuaga ja üteld, et see alles veike asi
on. Poeg pand enesele kahte seltsi viina pudelitesse, võtt leivakoti selga ja läind õhtu eeli mõisa
poole. Videvikus jõund ta sinna, põle aga muusse kohta öökorterit soand kui tallipoisi juure. See
põle midagi paha aimand ja käskind teda sealsamas heinte peal magada. Teekäija tahtis, muidugi
teada, õhtust süüa. Võtt siis kua õige tublisti kärakat söögi alla
annaabi.ee 
