Eesti kunst keskajast klassitsimini
linnuseid kaitsefunktsioon). Kirikud on ühelöövilised, tornid puuduvad. Nad vastasid
dominiiklaste ja tsistertslaste ehituskunstilistele nõudmistele. Kirikud on suhteliselt väikesed,
proportsioonid on hästivalitud ja mõõtmeilt tagasihoidlikud. Ruumipilt on lihtne ja selge,
olulised on kuplitaolised domikaalvõlvid, meisterlik raiddekoor.
Valjala kirik:
Rajatud saare mõjukamasse keskusesse. Romaani stiilile iseloomulik poolümar apsiid ja väike
ruudukujuine pearuumiga kabelitaoline ehitis. Lõunaküljel liitus hoonega väiksem nelinurkne
ruum, millele arvatavasti 17. sajandil ehitati torn. 13. sajandi esimesel poolel alustati uue
kolmetraveelise pikihoone ehitamist, kusjuures algkirik muutus kooriruumiks. Lääneseis on
kujundatud peafassaadiks ja seda kroonib petiknissidega viil. Akendekompositsiooni all asub
vimpergiga kroonitud ümarkaarne peaportaal. Portaali suurejoonelisus ja dekoormotiivide