August Gailit ja Anton Hansen Tammsaare - õpimapp
mõju. Sääraseid puäntilisi episoode on ,,Tões ja õiguses" rohkesti, näit. kohe alguses üllatab
veel lehma sohujäämine, mis ühtlasi on sümboolne edaspidisele elule Vargamäel. ,,Tõe ja
õiguse" I osa (1926) enda ulatuses ei leidugi olulisemaid kunstlikke ehitusvõtteid.
Vähemaulatuslikuks võiks lugeda ainult seda, et Andrese-Pearu kontrastsus varjundatakse ühe
peidetud motiiviga, nimelt et lk. 88 alates Krõõda ,,hele jaal" kutsub Pearua esile midagi mehe
erilise sümpaatia taolist, mis armukadedusmotiivina ehk annab Andrese-Pearu vahekordades
alateadvuslikult end tunda. Selles ,,heleda jaale" idee fixe`is on veidi kunstliku võtte taolist,
mis väliselt tühisena mõjutab ometi meeste tegusid. On aga üks teine episood, mis romaani I
osa ehituses esineb kivina, mida meister siin pole tarvitanudki ehituseks, kuid mis pärast on
kujunenud ometi üheks nurgakiviks. Lk. 379 jutustab autor vahejuhtumina kahetsetavast