Botaanika eksam
Tavaliselt on rood
paremini nähtavad lehe alumisel pinnal. Otse piki lehte kulgeb pearood, millest väljuvad
külgrood. Roodumise järgi eristatakse peamiselt sulgroodseid, sõrmroodseid, rööproodseid ja
kaarroodseid lehti. Lehelaba võib olla terve või väljalõigetega. Sõltuvalt väljalõike suurusest
eristatakse 3 tüüpi lehti: hõlmised (väljalõiked ulatuvad 1/3-ni lehelaba laiusest), lõhised
(väljalõiked on kuni 2/3 lehelabast) ja jagused (väljalõiked kuni pearooni). Viimast tüüpi
lehed võivad sarnaneda pealiskaudsel vaatamisel liitlehtedega.
Leherootsu abil kinnitub leht taimevarrele ja selle kaudu toimub ainete vahetus lehe ja
ülejäänud taime vahel. Osal taimeliikidest leheroots puudub ja lehed kinnituvad varrele laba
alumise osaga. Leheroots võib alumises osas laieneda ja moodustada varre ümber lehetupe
(näiteks sarikalised ja kõrrelised). Lehetuped kaitsevad kaenlapungi või toetavad nõrka vart.