August Gailit ja Anton Hansen Tammsaare - õpimapp
157 jj.), kusjuures väga olulisel määral räägib jälle
kaasa kalkuleerimine, et Oskar on eestlane ja omab aukartust sakslase vastu. Pargi stseenist
alates muutub olukord psühholoogiliselt sügavaks. Nii on nähtavasti kavatsuslik võte - panna
armastuses vastamisi eestlane ja sakslane - toonud kaasa nähtuse, et harilikust
armastusromaanist on saanud eeskätt sügav psühholoogiline romaan. Ja veel rohkem: minu
arust on see asjaolu nihutanud lõpuks pearaskuse karakteriseerimisele, s. o. eestlase
hindamisele, ja on armastuskompleksist teinud rahvusekriitika, kuigi ehk autor eestlase
kritiseerimiseks ei kavatsenud sõjakäiku ette võtta. Tagasi minnes psühholoogilise kompleksi
juurde, mis oletatavasti on seatud romaani tuumaks, peab alla kriipsutama salapärasuse
arendamise võtet. Oskar kirjutab oma pihtimust ajal, millal enamik sündmusi on seljataga ja
tal võiks olla kogu kompleksist selgem ülevaade. Kuid ta ei kirjuta aruannet, vaid ainult
annaabi.ee 
