Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel
1765. aastal võttis Eestimaa rüütelkond kooli juhtimise aga täielikult enda
14
kätte ja muutis selle rangelt seisuslikuks aadli-õppeasutuseks. Gümnaasiumiga võrreldes
oli toomkooli õppekava tunduvalt tugevama reaalkallakuga (Vahtre, 2000).
Asehalduskorra ajal kehtestati Baltikumis järk-järgult 1756. aasta üleriigiline
rahvakoolikorraldus, mis nägi ette igasse kubermangulinna neljaklassilise pearahvakooli
ja igasse maakonnalinna kaheklassilise alamrahvakooli asutamist. Pearahvakoolide
õppekavas oli olulisel kohal vene keele, Vene ajaloo ja Venemaa geograafia õpetamine.
Suurendati matemaatika õpetamist.
Teised linnades tegutsenud koolid nimetati alamrahvakoolideks. Väljaspool
maakonnakeskusi olid alamrahvakoolid veel Põltsamaal ja Lihulas.
Alamrahvakooolidena tegutsesid tütarlastekoolid Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Ainus
vene õppekeelega alamrahvakool asutati Narvas. Tallinnas jätkasid ka asehalduskorra