Eesti uusaeg (1710-1900)
Kui mõis sundis talupoegi edasi mõisakohustusi
täitma, leiti, et nende kohtustus on suurenenud. Maksus suurus oli 70 kopikat (?).
Mõis võtab kohtustuse, et oma talupoegade eest maksab riigile ise. Talupojad said
aru, et nende teokoormist on suurendatud, vihastasid. Arusaamatused päädivad
mitmete rahutustega. 1784 aasta kevadel ja suvel esimesed rahutused. Kõige
aktiivsem Liivimaa Läti pool. Tegemist juba massiliste väljaastumistega. 1784. aasta
rahutusi on nimetatud pearaharahutusteks. Mõisa töö jäeti tegemata. Et töö saaks
tehtud, tulevad mõisa vene sõdurid. Puudutab Läti ala, aga ka siin osati rahutusi tähele
panna ja võimud on siin üsna ärevad, kardeti rahutuste muutumist massiliseks. Et
ärevust oli võimude pool, on välja toodud G. Browni kiri Katariina II-le, milles ütleb,
28
et ei tea ühtegi Liivimaa mõisa, milles ei mässataks. Meie alal on rahutuid mõisu välja
annaabi.ee 
