EESTI UUSAEG
Räpinas – Räpina Puuaiasõda 1784 (talupojad olid lähedalasuvast aiast haaranud
kaasa aiateibaid, vastuseis lõppes talupoegade lüüasaamisega ja 5 talupoega hukkus).
Teine suurem väljaastumine toimus Karula kihelkonna kiriku juures, kus sai surma
üks talupoeg, rahutustes osalesid ka naised, kes loopisid sõdureid kividega. Sõjaväe
abiga rahutused suruti maha ja lisaks sellele tegi kubermanguvalitsus suulist
propagandat, anti välja eraldi korraldus, mis kajastas pearaharahutusi.
Vene-Rootsi sõda 1788-1790.
Talurahvas ootas, et Rootsi kuningas tuleb ja kergendab rahva olukorda, rahva
mälestustes oli eelnev Rootsi aeg saavutanud helge ajastu ilme.
Pärast sõja lõppu Rootsi eliit ei leppinud Balti provintside kaotamisega, 1741-1743
tehti esimene katse alade tagasisaamiseks, mis aga midagi kaasa ei toonud, piirid jäid
endiseks. Rootsi revanši idee muudkui kasvas. Kuningas Gustav III valitses 18.saj
viimasel kolmandikul, 1771-1792
annaabi.ee 
