Liivimaa rüütelkonnale oli see muidugi vastumeelt Aga ähvarduste abil sunniti kindralkubeneri ettepanekuid nn positiivsete määrustena vastu võtma. Positiivsed määrused andsid talurahvale tugevama juriidilised kindlustunde. Pearaharahutused 1784. aastal olid pearaharahutused, kuna pearahamaks tekitas palju arusaamatusi talupoegade seas. Talupojad olid asjadest valesti arusaanud. Algasidki mässud 1784 aasta juunis, kuid talupojad ei suutnud vastu panna. Pearaharahutusest oli Liivimaa Eesti osas haaratud üle 60 mõisa. Talurahva olukord 18.sajadni lõpul 1802-1804 aasta Eesi ja Liivimaa talurahvaregulatiivid lõpetavad ühe ajajärgu agraarkorralduste ajaloos. Pärisorjus jäi püsima, kuid siiski jäid talupoegadel õigused mõisnike peale kaevata. Sajandivahetusel veel pärisorjadena sündinud eesti talupoijad jõudsid täisikka juba vabade inimestena.
8.3.3. Enamikes rüütlimõisates mõisnike ülesanne maksta. 8.3.4. Võimaldas talupoegade koormisi suurendada. 8.3.5. Liivimaal esimene tõsisem väljaastumislaine. Linda Lapp Talupoegade ja aadlike vahelised suhted varauusajal 01.12.2010 8.3.6. Mõisatesse sõjaväeosad. 8.3.7. Kähmlused talupoegade ja Vene sõdurite vahel. 8.3.8. 1784 Räpina puuaiasõda. 8.3.9. Pearaharahutusest oli kaasatud Eestimaal üle 60 mõisa. 8.4. Talurahva olukord 18. sajandi lõpul. 8.4.1. Valgustusliikumine 8.4.2. Prantsuse revolutsiooni mõjud. 8.4.3. Vastuseis pärisorjusele suurenes. 8.4.4. 1802-1804 lõpetavad Eesti- ja Liivimaa talurahvaregulatiivid aja agraarkorralduste ajaloos. 8.4.5.
Liivimaa rüütelkonnale oli see muidugi vastumeelt Aga ähvarduste abil sunniti kindralkubeneri ettepanekuid nn positiivsete määrustena vastu võtma. Positiivsed määrused andsid talurahvale tugevama juriidilised kindlustunde. Pearaharahutused 1784. aastal olid pearaharahutused, kuna pearahamaks tekitas palju arusaamatusi talupoegade seas. Talupojad olid asjadest valesti arusaanud. Algasidki mässud 1784 aasta juunis, kuid talupojad ei suutnud vastu panna. Pearaharahutusest oli Liivimaa Eesti osas haaratud üle 60 mõisa. Mõisas – teotöö, Riigi – pearahamaks, nekrute kohustus, Valla – teedeehitus, magasiait, Õigus kaubelda, kohtusse kaevata. Suur osa viljast läks Rootsi. Viin oli 5x kallim. Polnud aknaid, uksi, loomadega oldi koos. Kanad, haned, härg hobune. 17. Linnad, kaubandus, tööndus. Liivi sõja alguseks oli Eestis 9 linna: Tallinn, Tartu, Viljandi, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere, Narva
annaabi.ee 
