3. mail 1783 kuulutas Katariina II kõik Eesti- ja Liivimaa eravalduses olevad mõisad nende valdajate pärisomandiks, kõrvaldades sellega aastakümneid mõisnikke ärevuses hoidnud reduktsiooniohu. Eesti- ja Liivimaale laiendati Venemaal juba Peeter I aegadest käibel olnud pearahamaks. Mõisnikute pearahamaks iga talle kuuluva talupoja eest oli 70 kopikat aastas, linlasele kehtestati pearahamaksuks 1 rubla ja 20 kopikat, kaupmehed pidid maksma aastas 1% oma kapitalist. Tänu pearahamaksule hakati korraldama hingeloendust Eestis ja Liivimaal. 3. juulil 1783 laiendati Balti provintsidele Venemaa sisekubermangudes juba 1775 sisse seatud uus halduskorraldus, mis jäi kehtima kuni Katariina II surmani 1796, misjärel Balti provintside valitsemine muudeti sarnaseks Venemaa omaga. Kõik kolm valitsejat tegid oma valitsusajal tähtsaid muudatusi, mis on mõjutanud meie ajalugu. Nad suutsid korda saata paljugi, mis tuli meiele kasuks. Nemad kujunasid meie ajaloo
7. Roseni deklaratsioon - seletuskiri Vene riigivõimule talupoegade õiguste kohta 8. positiivsed määrused - riigi sekkumises siinsesse elukorraldusse nähti ohtu, sunniti vastu võtma positiivsed määrused, mis andsid talurahvale tugevama juriidilise kindlustunde, olles esimeseks sammuks teel pärisorjuse kaotamisele 9. maapäev - rüütelkonnad käisid koos, omavahelisi jutte rääkimas 10. puuaiasõda - talupojad olid vastu pearahamaksule(pearaharahutused) ja Räpinas läksid aiateivastega varustatud talupojad sõdurite vastu 11. pietism - usuvool, mis levis peamiselt kirikuõpetajate seas, oldi vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile ja püüti usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas 12. hernhuutlus - usuvool, mis levis talurahva seas(ka vennasteliikumine), pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust 13