Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19. sajandini
Kogukond
püsis kuni pärisorjuse kaot tugeva iseseisva org. Kogukonna struktuur ja hierarhia olid
külakonniti aga erinevad. Mitu küla võisid sageli moodustada phe kogukonna. Kogukonna
juhtisid enamasti kogukonna vanemad. Kui mõisnik tahtis anda talurahvale mingi korralduse
või rahvast karistada/ koormisi tõsta, anti asi kogukonna juhatusele. Kui riik hakkas nõudma
nekruteid, siis kõik käis läbi kogukonna. Riigi ja pearahamaksud käisid läbi kogukonna+
mõisaandamid. Toimus ühisvastutuse printsiip. Kui üks ei suutnud maksta, siis kogukond pidi
ise kuidagi selle asja kinni maksma , riik ja mõisnik tahtis mingit kindlat summat.
Kogukondlik funktsioon oli ka ühismaade haldamine. Põllumaad jaot regulaarselt ringi ,
muude maadega oli sageli nii, et aidates vaesemaid kogukonna liikmeid anti neile nt uus maa.
Riik kontrollis pärisorjusest vabastamise protsessi. Kõige varem said t vabaks ise ostmise teel
.