1790 moodustasid 60 % valgetest inglased, see tähendab kõige rohkem mõjutusi Inglismaalt(riietus, keel, mööbel, kirjandus). Ajajooksul tekkid inimestel kokkukuuluvus tunne, mille aluseks peetakse ühtset haridussüsteemi. Igas üle 50 elanikuga linnas pidi olema kool. 1636 pandi alus Harvardi ülikoolile. 1701 Yale ülikool. Benjamin Franklini eestvedamisel hakati ette valmistama kolooniate liidu loomist. Liidul oleks olnud oma valitsus ja peapresident. Hiljem kujunes Franklinist täieliku iseseisvuse eest võitleja. Thomas Jefferson- hakkas propageerima Rousseu nägemust, et igal rahval on õigus oma riigi loomisele. Sai Iseseisvusdeklaratsiooni põhiautoriks. 1801-1809 USA president. Valitsemiskorraldus Riigivõim: Inglismaa kuningas => volikiri kaubakompaniile või tähtsale isikule => määravad kolooniale kuberneri. Omavalitsuse kujunemine XI) 17. saj seadusandlike kogude teke kõigis 13s koloonias.
Määravaks kujunes Inglise keel. Indiaani kultuuri mõju avaldus laensõnades, mütoloogias, muusikas ja käsitöödes. Oluline ühtse rahvuse kujunemisel oli hariduse levik. Mõningane mõju ameerika rahvuse kujunemisele oli valgusideoloogial, mille üheks silmapaistvamaks esindajaks oli Benjamin-Franklin. Ta esitas Põhja-Ameerika kolooniate liidule projekti, mille alusel kuuluks seadusandlik võim 3 aastaks valitavale parlamendile - Suurele nõukogule (eesotsas peapresident). 1774 kogunenud I kontinentaalkongress katkestas kaubavahetuse Suurbritanniaga, lootes veel konflikti rahumeelsele lahendusele. II kontinentaalkongress lõi kõigepealt regulaararmee ja valis ülemjuhatajaks G.Washingtoni. Kuningas nimetas kolooniaid mässajateks ja ähvardas nende juhid üles puua, mille peale võttis kongress 4.juulil 1776 vastu Iseseisvusdeklaratsiooni. Iseseisvuse võitsid ameeriklased Iseseisvussõjas. Iseseisva
annaabi.ee 
