vahel on päris palju nii sarnaseid, kui ka erinevaid jooni. Valitsemiskorralduselt oli Mesopotaamia ühiskond Egiptusega võrreldes vähem reguleeritud. Egiptuses valitses range hierarhia, mille eesotsas absoluutne jumal-kuningas vaarao. Vaaraod peeti jumalatest määratud vahendajaks jumalate ja inimeste vahel. Ka Mesopotaamias oli kuningavõim piiramatu, kuid Egiptusele omane valitseja jumalustamine Mesopotaamias ei juurdunud. Valitseja oli vaid jumalate esindajaks ning ka peapreestriks. Valitseja pidi vastutama ka alamate heaolu eest, et olla kindel nende ustavusse. Mõlemas tsivilisatsioonis oli ühiskond kihistunud. Egiptuses oli linnaelu suhteliselt nõrgalt arenenud, seepärast oli Egiptus maaühiskond. Mesopotaamia tsivilisatsioon aga kujunes linnatsivilisatsioonina. Linn oli nii majanduslik, poliitiline kui ka religioosne keskus, kus paiknesid tähtsamad pühamud ja valitsejate residentsid. Egiptlased rajasid oma jumalatele maapealseid kodasid ehk templeid. Kaks
Peale LaVey surma ei oskand keegi enam midagi teha, niisiis Peter H. Gilmore ja tema naine asusid saatana kirikut edasi juhtima. LaVey ei kirjutanud ametlikku testamenti vaid kirjutas ainult nimekirja paberile, mis oli seaduste järgi kehtetu. LaVey lapsed kohe peale LaVey surma hakkasid saatana kiriku maad himustama ja lõpuks saidki osa sellest maast omale. 2001 Blanche Barton määras Peter H. Gilmore'i peapreestriks. 2005 Peter H. Gilmore kirjutas satanistlikule piiblile uue sissejuhatuse. 2007 13 Oktoober Gilmore avaldas teose nimega: Saatanlikud pühakirjad ( Satanic Scriptures), kus olid teemad nagu: Satanistlikud pulmad, Satanistlikud matused, rituaalid jms. Gilmore ei lootnud midagi saatana kirkult saada vaid ta pigem mõtiskles, et mida tama saab saatana kirikule anda ja panustada.
abikaasad pidid kulisside taga valves olema. Sise- ja välispoliitilise tausta halvenemine. Hiilgeperiood oli saanud läbi, Hispaania kiiresti provintsialiseerus. See avaldas mõju ka Calderonile, kes 1651. aastal võtab vastu otsuse saada preestriks, ülejäänud elu pühendab kirikule. Sellest hetkest alates ei kirjuta ta ilmalikke näidendeid vaid ainult autosakramentaale ja õukonnapidustuste stsenaariume õukonna dramaturg oli. 1653. aastal määratakse ta Toleda kiriku peapreestriks, kuninga pihiisaks saab ta 1663. aastal. Philipp IV sureb 1664. aastal ja siis Calderon tõmbub õukonna elust tagasi. Ülejäänud 15 aastat veedab tagasihoidlikult, üldsusega seob see, et talle kuulub erandlik õigus kirjutada autosakramentaale. Temalt telliti näidendeid see oli suur au. Tema loomingut saab jagada nelja perioodi: 1. I periood: õpilasperiood, jäljendas Lope de Vegat, puudub isiklik käekiri 1623-20nendate lõpp. 2
annaabi.ee 
