Polised – Sparta ja Ateena: sarnasused ja erinevused
inimeste omakasupüüdlikkusele, kes seadsid nt. linna turvalisusest
ettepoole enda vara suurendamise võimalused. Kohtusüsteem oli puudulik,
sest enamus inimesi on kergesti mõjutatavad ning paljud on võimetud
erapooletut ja kohast karistust määrama. Seega ei tohtinuks valikut vaid
liisu abil teha.
Spartas seevastu valitses aristokraatlik oligarhia. Riigi eesotsas seisid
kaks vähemalt 30-aastast kuningat, üks dooria, teine ahhaia päritoluga, kes
olid ühtlasi nii väejuhid kui peapreestrid. Nad kuulusid kohustuslikult
vanemate nõukogusse e. geruusiasse, millel oli totalitaarne võim. Sellel oli
peale kuningate veel 28 eluaegset, vähemalt 60-aastast liiget. Geruusia
arutas valitsemisküsimused läbi ja esitas siis oma otsuse üle 30-aastaste
sõdurite-spartiaatide rahvakoosolekule hääletamiseks. (Hääletati kisades
mida tugevam kisa, seda rohkem oli toetajaid.) Geruusial oli aga alati õigus
rahvakoosolek laiali ajada, st. nad võisid enda otsuseid kiirelt ja efektiivselt
annaabi.ee 
