elust, et siirduda järgmisse. Ühel selgel õhtul istus auväärt Mun Ha jumalanna kuju ette palvele. Tema kõrval istus tema ustav kass Sinh. Nagu teistelgi templikassidel, olid ka Sinhil kuldsed silmad ja valge karv. Kõrvad, nina, saba ja jalaotsad olid tal tumedad, maa värvi. Sel õhtul aga, kui Mun Ha palvetas, tungisid templisse mõned sissetungijad Siiamist, riigist, mille nimi praegu on Tai ja tapsid peapreestri tema troonil. Mun Ha silmad kustusid ja ta ei näinud enam igavest jumalannat. Seepeale pani Sinh oma käpad ülla õpetaja rinnale ja pööras näo Tsun-Kyan-Kse kuju poole. Kui Sinh jumalanna poole vaatas, juhtus imepärane muudatus. Kitahid, kes olid jooksnud kokku Mun Ha ümber, nägid, et Sinhi valgele karvale ilmus äkki kuldne toon, nagu oli jumalanna rüül, tema silmad aga muutusid samasugusteks kiirgavateks safiirsinisteks, nagu jumalannalgi. Käpad muutusid aga
teoreetiline tase täiesti algeline. Tema kompilatiivne raamatuke "Leninismi alused" kubiseb õpilaslikest vigadest. Suutmatus kasutada võõrkeeli sunnib teda teiste riikide poliitilist elu jälgima vaid teiste inimeste sõnade järgi... partei eliidile (laiemalt teda ei tuntud üldse) tundus ta alati inimesena, kes on loodud teise-või kolmandajärguliste osade jaoks. Stalin kujundas oskuslikult Lenini kultust... milles tema ise, endise seminaristina mängis peapreestri rolli. Lenin muudeti iidolisarnaseks surematuks isikuks, temaga seoses kujundati tseremoniaalsed rituaalid, tema loodud kirjutised kuulutati peaaegu religioosseteks tekstideks... tema keha säilitati. 1938.a. ilmus raamat "ÜKP(b) lühike kursus", kus oli ümber tehtud kogu senine NSV Liidu ajalugu... Selles kujutati Stalinit Lenini lähima võitluskaaslasena, Oktoobripöörde organiseerija ja juhina, Kodusõja
Ajakirjanik oli selle äärmiselt viisakaks teinud, nagu oleks persikov selle kõik talle heast tahtest ära rääkinud. Sellepeale olid loomulikult kõik teised ajakirjanikud kole nördninud, miks prof neid niiviisi vastu ei võtnud. Prof läks seepeale marru, ning loomulikult märkas teda kaamerasilm, kuhu ta jäi raevunult peale. Ta istus taksosse kuid tema külge oli end haakinud sama ajakirjanik, kes teisena eelnevalt tema kabinetti tuli. 5. peatükk Kanalugu Endise peapreestri lese kanad olid hakanud järjest surema. Naine näitas ka naabrimutile oma juba 17. surevat kana. Kana käis mööda õue ringi ja oksendas. lesk tahtis kanale vett anda, kuid see ei tahtnud juua. Järgmisel hetkel hakkas kana verd oksendama, järgmisel hetkel kukkus külili, ning siis ajas jalad teava poole ja jäi liikumatult lamama. Kutsuti kirikuisa palvet lugema kanadele. Keegi aga ei saanud teada, et samal õhtul kärvas ka naabrimehel kolm kana ja kukk ära.
annaabi.ee 
