Kunsti ajalugu
Sihvakate joonia sammastega amfiprostüüli kergus vastandub Propüleede
raskepärasemale dooria stiilile. Propüleed, Akropoli piduliku väravaehitis, mille kavandas
arhitekt Mnesikles (437.-432.a.eKr.),. koosnevad kaksikportikusega eri tasandeil kerkivast
väravast, millest põhja ja lõuna poole jäävad kaks erineva suurusega asümmeetriliselt
paiknevat 6-sambalist tiibhoonet. Neist suuremas, põhjapoolses, asus kord maaligalerii e.
pinakoteek. Et läbi värava liikusid protsessioonid, on peaportikuse keskmine sammaste vahe
(interkolumnium) väga lai 3,85 m. Oletatakse, et Propüleedes kasutati esmakordselt kreeka
ehituskunstis raudtarindeid, sest hoone sees oleva joonia sammastiku arhitraavi ülapinna
vagudes on leitud rooste jälgi. Propüleed on ehitatud kallihinnalisest penteelia marmorist,
katus aga oli kaetud väga puhtast valgest marmorist kaetud katusekividega.
Läbinud propüleed, seisis vaataja silmitsi Pheidiase poolt loodud 12 m kõrguse Athena