Jaguneb Galilei ja Kepleri teleskoobiks. Galilei teleskoop. Objektiiv oli üksik tasakumer lääts, okulaariks tasanõgus lääts. Tekitab näiva kujutise, mida ei ole võimalik nt. fotograafiliselt jäädvustada. Kepleri teleskoobi okulaar on kumerlääts, mille abil saadakse tõeline kujutis. Reflektoril on objektiiviks · nõguspeegel. Newtoni teleskoop. Esimene reaalselt valmisehitatud peegelteleskoop. Objektiiv e. peapeegel on kas sfääriline või paraboolne nõguspeegel, koonduv kiirtekimp suunatakse teleskoobi torust välja optilise telje suhtes 45 kraadise nurga all oleva tasase sekundaarpeegliga. · Gregoriuse teleskoobil on peapeegel sfääriline või paraboolne, sekundaarpeegel on elliptiline nõguspeegel. Kuigi optiline skeem oli pakutud enne Newtoni skeemi, ei võimaldanud 17. sajandil optikatööstuse tase selliseid teleskoope toota.
Üpris ammu sai selgeks, et väga suuri peegleid on klassikalisel kujul väga raske või isegi võimatu valmistada. Mida suurem on läbimõõt, seda raskem on peegel. Kui suurendada läbimõõtu kaks korda, suureneb peegli pindala ehk valgust koguv pind neli, mass aga kaheksa korda. Näiteks kui meetrise läbimõõduga klassikaline peegel kaalub 250 kg siis analoogne 10 meetrine peegel 250 tonni. Tartu observatooriumi 1,5 meetrise teleskoobi peapeegel kaalub 850 kg. 400.aastaga on teleskoobi ehitus tundmatuseni muutunud, kuid olemus ja funktsioonid ikka samad. See kogub tähelt või mõnelt muult taevaobjektilt kiirgust, laiemas mõttes elektromagnet kiirgust ja suunab viimase kas inimsilma või mõnesse muusse vastuvõtjasse. 19. Saj keskpaigani oli ainuke registreeriv vahend inimsilm ning kõik vaatlused tehti läbi teleskoobi vahetult silmaga. Rahvas nimetab teleskoopi ka pikksilmaks. Fotograafia ning
annaabi.ee 
