moreeni kuhjumist selle servaalal. Irdjää ja voolava ning lõuna poole laialivalguva jääsulamisvee toimel kujunesid moreenmoreenkuplite vööndist kaugemal (lõuna pool) oosmõhnastike ja sandurite vööndid. Kuplistikus domineerivad ümara põhijoonisega pinnavormid,oosmõhnastike vööndis aga ovaalsed. Aluspõhja pealiskihtideks on devoni liivakivi. [4] 6 1.1.5 Muldkate Muldkate on väga vahelduv ja valdavalt erodeeritud. Peale peapealsete rendsiinade ja sooldunud rannikumuldade leidub seal kõiki Eesti mullatüüpe. Madalamail, väga hõredasti asustatud liivikute leede-,leetunud ja leet-glei-liivmuldadel kasvavad palu-, nõmme- ja rabastuvad männikud. [2] 1.1.6 Vetevõrk Karula kuplistikus ja Hargla nõos on umbes 60 järve. Neist 38 jääb Karula Rahvuspargi piiresse. Suuruse järgi koostatud pingereas on esimesed Ähijärv, Ubajärv ja Koobassaare järv,
kuhjumist selle servaalal. Irdjää ja voolava ning lõuna poole laialivalguva jääsulamisvee toimel kujunesid moreenmoreenkuplite vööndist kaugemal (lõuna pool) oosmõhnastike ja sandurite vööndid. Kuplistikus domineerivad ümara põhijoonisega pinnavormid,oosmõhnastike vööndis aga ovaalsed. Aluspõhja pealiskihtideks on devoni liivakivi. [4] 1.1.5 Muldkate Muldkate on väga vahelduv ja valdavalt erodeeritud. Peale peapealsete rendsiinade ja sooldunud rannikumuldade leidub seal kõiki Eesti mullatüüpe. Madalamail, väga hõredasti asustatud liivikute leede-,leetunud ja leet-glei-liivmuldadel kasvavad palu-, nõmme- ja rabastuvad männikud. [2] 1.1.6 Vetevõrk Karula kuplistikus ja Hargla nõos on umbes 60 järve. Neist 38 jääb Karula Rahvuspargi piiresse. Suuruse järgi koostatud pingereas on esimesed Ähijärv, Ubajärv ja Koobassaare järv, keskel Õdre,
annaabi.ee 
