Mercatori miil on muutuv suurus ja selle pikkuse võib leida valemiga (7.19) või (7.20): valem 7.19 lk.97, kus M ja N on vastavalt meridiaanlõike ja esimese vertikaali raadiused; Ɛ on kaardiühik. Valem 7.20 lk.97, kus m(’) ja p(’) on vastavalt meridiaani ja paralleeli minutilise kaare pikkus sfääril või maaellipsoidil – leitakse valemitega vastavalt (1.6) ja (1.7) või (1.30) ja (1.11). (lk.96-97) Kaardiühikuks nimetatakse mingi paralleeli (enamasti kaardi peaparalleeli) minutilise kaare pikkust (sentimeetrites või millimeetrites) Mercatori projektsioonis teatud mõõtkavaga kaardil. Kaardiühikut kasutatakse Mercatori normaalprojektsioonis kaardivõrgu arvutamisel ja leitakse kaardi peaparalleeli geograafilise laiuse järgi: valemid 7.21 lk.97, kus Cn – kaardi peamõõtkava nimetaja (peaparalleeli mõõtkava nimetaja); ϕn ɸn – peaparalleeli geograafiline laius; Nn – esimese vertikaali raadius peaparalleelil. (lk.97) 22
mõõtkavas 1:100 000 võrgusilm 5km, mõõtkavas 1:200 000 võrgusilm 10km. Geograafiliste koordinaatide võrk alates mõõtkavast 1:200 000 moodustatakse intervalliga 20' ja 30'. Suuremates mõõtkavades tähistatakse ainult teatud paralleelide ja meridiaanide lõikumised. Merekaardid koostatakse vastavalt rahvusvahelistele traditsioonidele Mercatori normaalprojektsioonis WGS-84 ellipsoidi alusel. Eesti territoriaalvete merekaardid on mõõtkavas 1:100 000 ja väiksemad kasutavad peaparalleeli 60 oPL, aga mõõtkavas 1:50 000 kasutatakse peaparalleelina 59 oPL ja veel suuremates mõõtkavades kasutatakse peaparalleelina mõõdistuspiirkonna keskmist paralleeli. *Selle programmiga pandi paika põhisuunised kogu Eesti kartograafiale, olulised olid järgmised lõigud: - Mõõtkavad Vajadus kaartide erinevate mõõtkavade järele oleneb nõutavast kaardi detailsusest ja kaardistatava maa- ala suurusest. Programmiga kehtestati järgmine mõõtkavade rida:
annaabi.ee 
