Keskaeg
müüdi Saksa ordule. [1][2]
Esimeseks Eestimaa hertsogiks nimetas Taani kuningas Valdemar II aastal 1220 oma poja
Knudi[1]. Alates aastast 1269 kuulus tiitel Taani kuningatele. Eestimaa hertsogid Eestis ei
asunud, selle asemel määrati hertsogkonna asevalitsejaks kuberner (ladina keeles capitaneus),
kelle residents asus Tallinnas [3]. Kuberneri on teadaolevalt esmakordselt mainitud 1240.
Kuberneri ülesandeks oli maa haldamine, maksude kogumine, vägede ülemjuhataja sõja
korral ning peaohtuniku amet. Enamus Eestimaa hertsogkonna asevalitsjaid olid kas taani või
taani-eesti rahvusest.[4]
liivi ordu
vapp
Linnade tekkimine
Lääne-Rooma keisririigi häving mõjus hävitavalt ka linnadele, kuna varakeskajal
kadus vajadus linnade ja neis pakutavate kaupade ning teenuste järele.
Germaanlased olid maarahvas ning pidasid linnamõnusid inimesele hukutavaks.
annaabi.ee 
