E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
Mönnikhuseni, rikka ja uhke Kuimetsa pärishärra tütre peigmees. Täna oli reede ja
pühapäeval
pidid pulmad olema.
«Pange tähele, sõbrad,» hõiskas lustlik noormees, «et mina oma pulmas käineid nägusid ei
salli. Kes päikese loojamineku ajal oma nime veel selgesti mäletab, selle pealagi teeb minu
kännu põhjaga tutvust. Kõigepealt olgu see sinule, Del-vig, meelde tuletatud,» pööras ta end
ühe kaas-
232
lase poole, kes teistest pisut tõsisem näis olevat. «Sina oled tuntud peanorutaja, ja pealegi
oled sa ilusa Agnese pärast minu peale kangesti kade. See teeb mulle haiget, aga ma ei või
parata, et Agnes sind ei tahtnud.»
«Tasa, tasa, junkur Hans von Risbiter,» kostis Delvig pilkavalt naeratades. «Võib küll olla,
et Agnes von Mönnikhusen mind ei tahtnud, aga kas ta sellepärast sind nii väga himustab, on
vähemasti kahtlane. Esiotsa on ainult niipalju kindel, et Agnese isa sind oma väimeheks tahab
võtta.»
«Selleks on tal ka põhjust,» kütis Risbiter