kaasamisel. Lepitajaks ei pea olema õigusteadmisi omav isik vaid esmatähtsaks on isiku staatus kogukonnas ja oskus vastavalt staatusele käituda. Esmane valik lepitajaks on perepea, erandiks on olukord kus perepea on tüli pooleks siis sai lepitaja rolli kogukonna vanim liige või kõrgelt austatud isik. 5 Administratiivüksuste tasandil olid tihti vaidluste lahendajateks ametnikud, kuid peanb nentima, et ajalooliselt oli just ametnike kaisn kvaliteet vaidluste lahendamisel määravaks põhjuseks lepitusmenetluse esilekerkimiseks aasia õigussüsteemis. Ametnikud võtsid tihti altkäemaksu ja tegid vahet sotsiaalsel staatusel, millest olenes ka menetluse kiirus. Erinevalt lepitusmenetlusest võis kohtumenetlus aega võtta kuid või aastaid. See oli lisapõhjuseks miks ajalooliselt kogukonnas tekkis vastumeelsus kohtumenetlusse kui vaidluste lahendamise vormi.
parandada vigastatud piirkonna verevarustust. Väga soovitav oleks nõustamine füsioterapeudiga ja teipimisoskuse omandamine. Korralikult tehtud teip võib vigastatud piirkonnale langevat koormust tunduvalt vähendada. Soovitav oleks kindlasti konsulteerida arstiga. Üldine soovitus on - vigastuste puhul pöördu kindlasti arsti poole. Allikas: Runners World magazine 1997 Vigastuste ennetamine Iga treening peanb algama venitusharjutustega. Kuid venitustel on oluline osa ka vigastuste ennetamisel. Venitusharjutused Lihaste venitamine on üks parimaid vahendeid parandamaks painduvust ja seeläbi on võimalik ennetada jooksmisega seotud vigastusi. Kuid millal on parim aeg venitusharjutusteks? Kas enne jooksu, treeningu ajal või peale treeningut. Põhimõtteliselt võib venitada igal ajal, oluline on see, et lihased oleksid eelnevalt soojad
annaabi.ee 
