1960 Tln uus laululava (optimism taandub masenduse ees, tekivad hamletlikud probleemid); 1961 Tln Riikliku Konserv 1.lend (Aru, Üksküla, Mikiver) 1962 hakatakse ehitama Mustamäe linnaosa * Lumevalgus ... lumepimedus * koosneb tillukeste korteritega karpmajadest, mille asetus (kibedaim luulekogu, peamine teema on ahistus, 2 peamotiivi on süsteemitu ema ja lumi); Suletakse väikseid maakoole, lapsed koondatakse * Luulet 1960-1967" koolkombinaatidesse. (Valikkogu, mahukas tsükkel uut luulet) 1965 ENSV Riiklik Noorsooteater 1969.a muutus loomingus- tundis, et on kõik ära öelnud
arhaismid ja enda loodud neologismid, kuhjab hüperboole ja paneb osa peatükke koosnema vaid asjade/omaduste loetelust. Peateose kangelased on hiiglastest kuningad, kes hämmastavad kõiki oma suurte kehamõõtmete poolest. 3 peategelase nimed kätkevad joomise-söömise ja janu sümboolikat. Kuigi läbi kogu oma teose rõhutab Rabelais looduse asist, kehalist ja sugulist poolt, ei tule janu ja joomise peamotiivi siiski võtta sõna-sõnalt: teos väljendab elujanu tervikuna, st nii janu teadmiste järele kui ka looduse ja teadmiste ammendamatuse tõdemust. Rabelais' teostes pole tegelaste psühholoogilist või moraalset analüüsi, need on eelkõige sümbolid raamatu filosoofilises allegoorias. Rabelais kirjutas teistest enam filosoofilis-sümbolistlikult, uskudes maisesse loodusesse ja selle headusse. Kelmiromaan ehk pikareskne romaan tekkis 16.saj keskel Hispaanias